Autor: Brigitta Vaikre

Nagu teada on Covid-19 viirusesse nakatunute arv Eestis ja üle maailma jälle hoogsalt kasvamas. Kuna keegi ei saa ilma testimata öelda, et ta on 100% terve, tuleb arvestada, et ka meie koolis on riskirühma õpilasi, õpetajaid ja koolitöötajaid, kellel koroonaviirusse nakatumine võib kulgeda raskelt. Just selletõttu paneme Teile südamele, et oleksime mõistvad ja teistega arvestavad. Kui lapsel on ikkagi viirushaiguse tunnused, tuleb jätta laps koju, jälgida tema haiguse kulgu ja võtta ühendust perearstiga. Kui laps on saadetud koolist koju haigustunnuste tõttu, siis palun mitte järgmine päev last uuesti kooli saata. Kooli ei tohi tulla enne, kui õpilane on tunnistatud terveks!
Koroonaviiruse haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud. Lisaks koroonale levib hetkel ka teisi hooajalisi viirushaiguseid, mis põhjustavad ägedaid ülemiste hingamisteede viirusnakkuseid (avalduvad peamiselt nohu, kurguvalu ja harva väikse palavikuna). Kõige sagedamini on nendeks viirusteks rino, paragripi, adeno- ja RS-viirused. Ka eelnimetatud viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena, seetõttu tuleb ka eelnimetatud viirushaiguste puhul jätta laps koju, et mitte nakatada kaasõpilasi.
Kui lapsel on Covid-19 testi tulemus positiivne, palume sellest lapsevanemal kooli koheselt teavitada.
Lisame meeldetuletava informatsiooni Terviseameti kodulehelt kuidas peaks käituma Covid-19 viiruse kahtluse ja viirusesse haigestumise korral.

Kolga Kooli direktor
Tõnu Valdma

 

Järgnev informatsioon on Terviseameti kodulehelt

Kui lapsel esinevad kerged hingamisteede haigusnähud (nohu, köha, kurguvalu, palavik- kas või üks nendest sümptomitest), jäta laps kodusele ravile kuni tervenemiseni. Kui lapsel on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
Kui lapsel on haigusnähud (peamiselt köha ja palavik) ja kahtlustad, et laps võib olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma lapse perearstile.
Kui last on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et lapsel on koroonanakkus. Kui test on negatiivne, siis jälgi oma lapse tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.
Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.
Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad
• palavik vähemalt kaks päeva,
• hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.
Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.
NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.
Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud. Kõige sagedasemad haigusnähud on:
• palavik (89,9%)
• kuiv köha (67,7%)
• väsimus (38,1%)
• röga (33,4%)
• hingamisraskused (18,6%)
• lihas- ja liigesvalu (14,8%)
• kurguvalu (13,9%)
• peavalu (13,6%)
• krambid (11,4%)
• iiveldus ja oksendamine (5,0%)
• ninakinnisus (4,8%)
• kõhulahtisus (3,7%)
• veriköha (0,9%)
• silma sidekesta ärritus (0,8%).

Koroonatest tehakse:
• igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
• igas vanuses mistahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
• kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele.
Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst.
Ägeda haigusega inimene peab pereõe või -arsti vastuvõtule saama samal päeval. Kroonilise haiguse ja teiste mitte nii kiiret sekkumist nõudvate murede puhul võtab perearst vastu viie tööpäeva jooksul. – Informatsioon Eesti Haigekassa kodulehelt, perearstiabi infoleht.

Link veel täpsemate soovitustega:
https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/kkk

Kolmapäeval, 30. septembril 2020 algab koolitus- ja nõustamisseeria:

TARK LAPSEVANEM
See on mõeldud Kuusalu valla lapsevanematele, kes:

• Väärtustavad häid peresuhteid;
• Soovivad teadlikumalt toetada oma lapse arengut enesekindlaks täiskasvanuks kujunemisel;
• Tahavad osata toime tulla keeruliste suhteolukordadega.

Sügispoolaastal olete oodatud osalema:

LAPSEVANEMA SUHTLUSTREENINGUSSE – GORDONI PEREKOOLI
Gordoni perekool on suhtlemiskoolitus lapsevanemale, kellel on tekkinud mõningased mured ja küsimused seoses laste kasvatamisega ja peresuhetega.

Koolitusel saab õppida ja harjutada:

• Kuidas tulla toime lapse jonni ja vastupanuga;
• Kuidas ennast vanemana kehtestada nii, et suhted ei saaks kahjustada;
• Kuidas last kuulamise abil rahustada;
• Kuidas seada piire ja koduseid reegleid nii, et pereliikmed neid järgiksid;
• Kuidas ära hoida ja lahendada konflikte pereliikmete vahel;
• Kuidas vanemana jaksata ja enda vajaduste eest seista.

Põhiteemad: aktiivne kuulamine, kehtestamine, konflikti lahendamine.

Meetod: lühiloengud, rühmatööd, kogemuste analüüs, rollimängud, arutelud.

Kestus: kolmapäeviti 8×4 akadeemilist tundi kell 17.30-20.30.

Toimumisajad: 30.09, 7.10, 14.10, 28.10, 4.11, 11.11, 18.11, 25.11.2020

Toimumiskoht: Kuusalu rahvamaja II korruse saal

Grupi suurus: kuni 16 lapsevanemat

Koolituse viib läbi Ene Velström, perekeskuse Sina ja Mina litsentseeritud koolitaja ja superviisor.

Info ja registreerimine: annika.agu-aasrand@kuusalu.ee / tel: 5646 1772

1. Kooli võivad tulla terved õpilased ja terved koolitöötajad. Hingamisteede haiguste sümptomite korral, nagu köha, nohu,  palavik, kraapimistunne kurgus, üldine nõrkus- ja väsimustunne, peab jääma koju ning koolitöös osalemine toimub distantsilt.
2. Koolimajja sisenendes desinfitseeritakse käed!
3. Soovitav on kanda maske! 
4. Desinfitseerimispunktid on koolis põhilistel liikumisteedel ja klassides. 
5. Garderoobides viibitakse vaid üleriiete ja jalanõude vahetuseks. Garderoobis viibib korraga 3 õpilast. Teised ootavad oma järjekorda. Korrapidajaõpetaja ülesanne on jälgida, et riiete vahetamine toimuks kiiresti ja õpilased siirduksid klassidesse.
6. Koridorides ei koguneta seltskonniti ja ei tekitata ummikuid. Vahetundideks tuleb minna õue (koolimaja ette või staadionile), halva ilma korral saali ja fuajeesse.
7. Vahetundides tuleb klassiruume õhutada.
8. Õpilased võivad olla vahetunnis klassis, aga peavad arvestama sellega, et aknad on avatud! 
9. Vahetundides ei joosta ega lärmata – viiruse levitamise oht!
10. Kooliruumides sh võimlas vahetundides palli ja aktiivseid liikumismänge ei mängita.
11. Igal õpilasel peavad koolis kaasas olema isiklikud töövahendid ning neid omavahel ja õpetajalt ei laenata.
12. Teiste klasside õpilastega tuleb suhelda võimalikult vähe. Vajadusel teha seda hoides distantsi. Õpilased peaksid olema koos klassiti, mitte sõpruskonniti. (Kui nakatumine toimub, siis on suhtlusringkonda kergem tuvastada).
13. PPR. Mängunurgas ei mängita. Kui joosta, siis ainult õues, koolimajas sees on õppimine või filmi vaatamine. 
14. Kui tuvastame haigustunnustega lapse, antakse õpilasele kirurgiline mask, isoleeritakse ta teistest õpilastest ja kutsutsutakse lapsevanem järele. Lapsevanem  peab tagama, et haigele lapsele tullakse järele.
15. 1. söögivahetunni pikkus on 30 minutit, 2. söögivahetunni pikkus on 20 minutit:
    I söögivahetund: 11.35-11.50 sööb 1., 2. ja 4. klass,  11.50-12.05 sööb 3. ja 5. klass, õpetajatele on kaetud 2 lauda.
    II söögivahetund: 12.50-13.00 sööb 7.-8. klass ja 13.00-13.10 sööb 6. ja 9. klass ja õpetajatele on kaetud 2 lauda. 
16. Piimavahetundi ei toimu!
17. Oodet võimaldatakse süüa 1.-5. klassi õpilastel, kes käivad koolis bussiga.
18. Lastevanemate ja võõraste sisenemine kooli hoonesse ei ole soovitatav, välja arvatud kokkuleppel. Lapsi soovitame oodata väljaspool koolimaja. 
19. Esmaspäevaseid õpilaste üldkogunemist ei toimu ja vajaliku info edastavad klassijuhatajad. 
20. Kolgas elavad või kooli jala käivad ümberkaudsetes külades elavad õpilased lahkuvad pärast tundide lõppemist kohe koolimajast. Kui õpilasel on järgneva 1 tunni pärast algamas huviring või muusikakooli tund, ei pea ta koolimajast lahkuma.
21. Võimalusel palume kõikidel lastevanematel pärast tundide lõppu oma laps viia koju. 
22. Ringijuhtidel on kohustus päeva lõpuks fikseerida korrketselt kõik ringis osalenud õpilased. 
23. Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust. Õppekäike ja ekskursioone soovitame korraldada klasside või rühmade kaupa. Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.  Üritused, õppekäigud, ekskursioonid tuleb kooskõlastada eelnevalt kooli juhtkonnaga. 
24. Klasside distantsõppe vajadust hindame jooksvalt.
25. Lapsevanem teavitab klassijuhatajat puudumistõendi esitamisel puudumise põhjusest: haige, arstilkäik, kodused põhjused.
26. Õpilasel on kohustus õppetöös kasutada Kolga Kooli meiliaadressi: (eesnimi.perenimi@kolga.edu.ee). Parooli ununemisel pöörduda uue parooli saamiseks nelle.nurmela@kolga.edu.ee, priit.tammets@kolga.edu.ee, brigitta.vaikre@kolga.edu.ee 
27. Kui õpilane on haiguse tõttu distantsõppel, aga ülejäänud klass on kontaktõppel, siis õppimise saab õpilane eKoolist TUNNIKIRJELDUSE (see, mida teised tunnis teevad) ja ÜLESANNETE (kodused ülesanded) alt. Videotunde kodus olevale õpilasele ei üldjuhul ei korraldata. Abi ja küsimuste korral pöörduda õpetaja poole meili teel. 
28. Haigustunnusteta õpilase distantsõppele jäämine lapsevanema soovil kontaktõppe ajal on lapsevanema, õpilase ja kooli ühine otsus. Distantsõppe lubamisel tuleb muuhulgas hinnata ka õpilase edasijõudmist, iseseisva õppimise võimekust ja pere tuge õppimise toetamisel.