Kolga Kooli käitumisjuhised lapsevanematele tuginedes Terviseameti soovitustele

Nagu teada on Covid-19 viirusesse nakatunute arv Eestis ja üle maailma jälle hoogsalt kasvamas. Kuna keegi ei saa ilma testimata öelda, et ta on 100% terve, tuleb arvestada, et ka meie koolis on riskirühma õpilasi, õpetajaid ja koolitöötajaid, kellel koroonaviirusse nakatumine võib kulgeda raskelt. Just selletõttu paneme Teile südamele, et oleksime mõistvad ja teistega arvestavad. Kui lapsel on ikkagi viirushaiguse tunnused, tuleb jätta laps koju, jälgida tema haiguse kulgu ja võtta ühendust perearstiga. Kui laps on saadetud koolist koju haigustunnuste tõttu, siis palun mitte järgmine päev last uuesti kooli saata. Kooli ei tohi tulla enne, kui õpilane on tunnistatud terveks!
Koroonaviiruse haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud. Lisaks koroonale levib hetkel ka teisi hooajalisi viirushaiguseid, mis põhjustavad ägedaid ülemiste hingamisteede viirusnakkuseid (avalduvad peamiselt nohu, kurguvalu ja harva väikse palavikuna). Kõige sagedamini on nendeks viirusteks rino, paragripi, adeno- ja RS-viirused. Ka eelnimetatud viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena, seetõttu tuleb ka eelnimetatud viirushaiguste puhul jätta laps koju, et mitte nakatada kaasõpilasi.
Kui lapsel on Covid-19 testi tulemus positiivne, palume sellest lapsevanemal kooli koheselt teavitada.
Lisame meeldetuletava informatsiooni Terviseameti kodulehelt kuidas peaks käituma Covid-19 viiruse kahtluse ja viirusesse haigestumise korral.

Kolga Kooli direktor
Tõnu Valdma

 

Järgnev informatsioon on Terviseameti kodulehelt

Kui lapsel esinevad kerged hingamisteede haigusnähud (nohu, köha, kurguvalu, palavik- kas või üks nendest sümptomitest), jäta laps kodusele ravile kuni tervenemiseni. Kui lapsel on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
Kui lapsel on haigusnähud (peamiselt köha ja palavik) ja kahtlustad, et laps võib olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma lapse perearstile.
Kui last on testitud koroonaviiruse suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et lapsel on koroonanakkus. Kui test on negatiivne, siis jälgi oma lapse tervist veel 14 päeva jooksul või kuni haigusnähtude avaldumiseni. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et ei ole koroonanakkust, vaid tegu võib olla peiteajal saadud valenegatiivse tulemusega. Peiteajal ei näita test positiivset tulemust.
Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.
Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puuduvad
• palavik vähemalt kaks päeva,
• hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) vähemalt üks päev.
Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.
NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.
Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud. Kõige sagedasemad haigusnähud on:
• palavik (89,9%)
• kuiv köha (67,7%)
• väsimus (38,1%)
• röga (33,4%)
• hingamisraskused (18,6%)
• lihas- ja liigesvalu (14,8%)
• kurguvalu (13,9%)
• peavalu (13,6%)
• krambid (11,4%)
• iiveldus ja oksendamine (5,0%)
• ninakinnisus (4,8%)
• kõhulahtisus (3,7%)
• veriköha (0,9%)
• silma sidekesta ärritus (0,8%).

Koroonatest tehakse:
• igas vanuses haigusnähtudega inimestele,
• igas vanuses mistahes meditsiinilise näidustusega inimestele,
• kõikidele viirushaiguse tunnustega haiglaravil olevatele inimestele.

Testimise vajalikkuse üle otsustab perearst, kellele on selleks antud konkreetsed juhised, milles perearstid ja Terviseamet on ühiselt kokku leppinud. Juhised aitavad arstil koroonaga seotud otsuseid langetada. Perearst arvestab kõikide juhistes toodud soovitustega ning hindab iga patsiendi juhtumit eraldi. Otsustamisel arvestab arst patsiendi haigusnähtude, üldise tervisliku seisundi ja kõikide kaasnevate haigustega. Kui vaja, suunab perearst patsiendi proovivõtmisele.
Haigestumise või muu tervisemure korral on inimese esmane kontakt perearst.
Ägeda haigusega inimene peab pereõe või -arsti vastuvõtule saama samal päeval. Kroonilise haiguse ja teiste mitte nii kiiret sekkumist nõudvate murede puhul võtab perearst vastu viie tööpäeva jooksul. – Informatsioon Eesti Haigekassa kodulehelt, perearstiabi infoleht.

Link veel täpsemate soovitustega:
https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/kkk